Kell 04.30 hommikul Soome siseministeerium ja kaitsevägi avaldasid häireteate, mis hoiatati droonirünnakust, mis suunas Ukraina suunas Venemaa vastu, ning soovitasid Uusimaa elanikel jääda siseruumidesse, kasutades varjendeid, mis mahutavad kuni kuus tuhat inimest.
Mõned elanikud said hoiatuse oma mobiilirakenduse 112 kaudu, kuid teave levis aeglaselt, tekitades segadust – kas lapsed peaksid minema lasteaeda, kas tööle minna või kodus oodata. Ohu möödudes kell 07.00 selgus, et droonirünnak ei toimunud.
Helsingi abilinnapea Daniel Sazonov, kes oli augusti lõpus esmakordselt Kiievis, kirjeldas sealset igapäevaelu pidevate õhuhäirete taustal, märkides, et linn “pulsseerib edasi, kuid hoiab hinge kinni”. Tema tähelepanekud suunasid tähelepanu Helsingi varjendite kasutamisele kriisiolukorras.
Helsingi tsiviilkaitsevarjendid, nagu Ruoholahti metroojaam ja Merihaka, on maailmakuulsad oma mahtude ja mitmekülgsuse poolest. Merihaka varjendi aluseks on laste mänguväljakud, mis vajadusel suudavad mahutada 6 000 inimest. New York Times ja Saksamaa ARD on varjendeid käsitlenud kui “pommivarjendeid”.
Kohalik lasteaiaõpetaja Erja Salo, kes pidi drooniohu hommikul oma tööle suunduma, kirjeldas olukorda kui “täielikku segadust”. Salo märkis, et varjendite kasutamise juhised on ebaselged ning koolides on olemas ainult tulekahju evakueerimise protokoll, mitte laiemad kriisijuhised.
Helsingi valmisolekujuht Kaarlo Haario selgitas, et varjendite kasutamine on mõeldud õhurünnaku korral ning Soome soovitab drooniohu ajal kodus jääda. Ta tunnistas, et varjendite ja hoiatuste koordineerimine vajab täiendavat selgitust ja ühtset teavitussüsteemi, mis saadaks hoiatusi kõigile mobiiltelefonidele.
Uuringud näitavad, et 2021. aastal teadis 40 % Helsingi elanikest oma lähimat varjendit, kuid 2024. aasta turvalisuse uuring näitab, et iga viies elanik on kodus 72‑tunnise veevaruga. Toiduvarud on levinumad, kuid varjendite kasutamise praktilised juhised on endiselt puudulikud.
Euroopa on viimastel aastatel kogenud mitmeid hübriidsõja ohte – alates elektrivõrkude katkestustest kuni droonide kasutamiseni lennujaamades. Soome on kutsunud Venemaa suursaadiku Helsingisse arutama drooniohu teemat, kuid Helsingi elanike usaldus oma valmisoleku võimekuse suhtes on vähenenud.
Salo rõhutab, et kogukondlik toetus ja naabritevaheline abistamine on kriitiline, kuid selge riiklikud juhised on vajalikud, et vältida tulevasi segadusi ja tagada, et varjendid täidavad oma eesmärki – kaitsta elanikke tõeliste ohtude korral.